Üks eriline inimene rääkis mulle kunagi, et kui ta oli 5 aastane, siis ta isa suri. Ta olevat hommikul tööle läinud ja tagasi koju ta enam ei tulnudki. Tema noorem vend oli siis kolmene. Aga tema ema pani kapi äärele 2 karpi ja seletas poistele, et kui teie elus juhtub midagi väga-väga hästi, siis avage see karp ja kui midagi on väga-väga halvasti, avage teine.
Esimeses karbis oli sees kiri, millel kirjas – Kõik möödub. Ja teises karbis…oli sama kiri – Kõik möödub.
Kõik möödubki. Kevadest saab talv ja muredest rõõmud. Haiged inimesed saavad terveks ja terved jäävad haigeks. Aga kõik möödub. Kui pole veel möödunud, pole veel päris kõik 🖤
Väike beebi Nora on sündinud. Ema on ikka veel haige ja selle aasta jõulud jäid meil täitsa ära. Mõtlesin, et huvitav kas koledamad jõulud olid tol korral, kui paps jalga lasi või nüüd. Aga sel polegi tähtsust. Tähtis on, et ema saaks terveks. Ja Sale tädi! Kallis Sale tädi, palun saa terveks 🖤
Aga nüüd nendest banaanileiva küpsistest. Uh…küll olid maitsvad. Kui olin juba või, banaanid ja vahtrasiirupi vahustama pannud, avastasin, et mul külmikus mune polegi. Õnneks polnud vajagi.