Veel enne kui retsepti juurde jõuan, pean ära märkima, et täna algab minu elus midagi, mida ma varem sellisel kujul kunagi teinud ei ole. Nimelt avati Rakveres uues kohas Loovuskeskus ning selle omanik kutsus mind juba suve algul sinna juhendajaks. Kui ma kolm kuud kordagi sellele polnud mõelnud, oli ühel hetkel september käes ja siis oli juba liiga hilja lubatust taganeda. Kuigi, salaja ma seda isegi pisut soovisin. Mitte, et mulle see väljakutse ei meeldiks, aga mõte järgnevast kohustusest – see ei meeldinud mulle üldse. Aeg, mis Norast ja Ruudist üle jääb, on niigi väike ja juba täis sisustatud ning see hetk, kus saaksin kohvitass käes mingit lolli seebikat vaadata, selle aja ma annan nüüd ära. On’s sellel kõigel mõtet, see on suur küsimus.
Mingi aeg oma elus ütlesin ma kõigele jah. Kõik pakkumised, projektid, väljakutsed – JAHJAHJAH! Eks see on mind elus palju edasi viinud ja pakkunud mulle selliseid hetki, mille üle saan päriselt väga uhke olla. Ja kui saaksin aja tagasi keerata, teeksin kõike seda uuesti.
Aga on üks aga, AEG on alati piiratud ja kõikidele asjadele, millele ütleme JAH, siis tegelikult on kuskil keegi, kellele Sa pead EI ütlema. Lihtsalt aega pole. Aga karma hammustab Sind per**est, ära muretse, üks hetk see jõuab kätte. Sest need EI’d olid tihti peale minu enda lähedastele öeldud ei’d. Siis kui nad mind vajasid, ootasid mind või lootsid mu abile. Jah, just need kõige lähedasemad inimesed, sest teadsin ju, et nad ei jäta mind. Ja seepärast võtsingi mingi uue pakkumise avasüli vastu, kuigi olin tegelikult end juba neile ära lubanud.
Ja nüüd, kus mu enda pere kasvab, tahaksin aina rohkem aega oma lähedastega veeta – oma pere ja sõpradega, aga neil pole aega. Koguaeg on mingi aegade klapitamine, et ma saan siis ja Sina saad siis. Ja nii ma ei teagi päris täpselt kuidas neil läheb ja kas nendega on kõik hästi ning nemad ei tea, kuidas minul päriselt läheb.
Aga just seepärast, see aeg, kui me viimaks kokku saame, on nii paganama tore ja süda on nii palju armastust täis, et ajab üle. Ja õhtul, enne magama jäämist, olen nii paganama tänulik, et nad mu elus on.
Aga nüüd leivavaht. Koostööga Eesti Pagar.
Leota leib vees ca 10. min. Seejärel sõelu kogu mass läbi. Lisa kogu vedelik ja suhkur ning keeda u. 10 min. Vispelda sisse manna, alanda kuumust ja keeda veel 5-6 min. Võta tulelt ja lase kaane all veel veidi seista. Seejärel jahuta täielikult maha. Mikserda seni kuni on tekkinud mõnus õhuline vaht. Serveeri koos vahukoore ja lisa pisut veel astelpajumahla. Retsept on tehtud koostöös Eesti Pagariga #mustleib kampaania raames. instruktsioonid.
märkmed.