Kui otsid perfektset kaaslast endale, ei oskaks ma sind kahjuks aidata. Kui aga perfektset kaaslast oma grillroale, siis I’m the man!  Tunnistan ausalt, et kui Ragnar mulle sel aastal kasvuhoone ehitas, ei unistanud ma esimese hooga esimestest tomatitest või kurkidest, mida saan hommikul endale noppida. Ma unistasin ühest õigest piknikust,…

Ma söön oma mütsi ära kui Sulle need ei maitse. Ausõna. Kui ma oma 7067 pildi seast retsepti otsisin, siis tabasin end mõttelt, et jumal küll kuidas see mul veel peas pole? Ma tõesti ei tea, aga ma tean, et olen neid muffineid teinud enam kui tuhandel korral. Alles paar…

Imelik. Ühelt poolt tahaks hirmsasti nii paljudest asjadest kirjutada, teisalt on pea nii tühi, et mitte miski ei voola sõrmdest välja. Tahaks kirjutada paari aasta tagusest suvisest suvehommikust, kus Ruudi ja Ragnariga Rakvere linnapäevadele läksime ja esimest korda Bonzo tänavatoidu telgist okonomiyakit ehk Jaapani kuulsat kapsapannkooki proovisime. Ja sellesse nii…

Ühes olen ma küll kindel, kui võtad plaani mistahes lihatükki (mitte riknenud muidugi!) küpsetada minimaalselt 6 tundi madalal temperatuuril, ei vaja see maitsestuseks erilisi tulesi ja vilesi. Tegelikult hea toit ei vaja üldse neid viimaseid, sool ja pipar, sidrun ja oliivõli ning mõned maitsed, mis lihtsalt käivad harmoonias käsikäes. Või…

Üks minu hea tuttav lohutas mind kui olin talle kurtnud, et käisime Ruudi ja Noraga matkamas ja see oli nii tore, et mitmeks aastaks on nüüd isu täis. Eks see pisut hapud viinamarjad oli, sest, esiteks Nora pisikesed vorstikesed, mis teda püsti hoiavad, on alles nii ebalevad, et teda peab…

Hocus-pocus! I need good food to focus! Ehkki maailm tundub siit ekraani tagant keeruline ja paanikat täis, peaksime kõik endas oma positiivsust ja naljasoont toitma ja hoidma. Nagu oma tervistki, kuigi olen kindel, et mida positiivsem Sa oled, seda (elu)tervem. Umbes 5-6 aastat tagasi jätsin maha ma oma ustava kaaslase…

Vahel mulle tundub, et ma olen endale liialt asju kuhjunud. Ei, mitte materiaalseid asju, vaid kohustusi. Tahaks kohe selle viimase sõna ära kustutada, sest kohustusteks on seda kõik raske nimetada. Õigemini raske südamega nimetada. Aga siis ma hingan sisse-välja, puhkan hetke ja mõistan, et mulle see kõik ju nii väga…

Google tuletas mulle mõni aeg tagasi meelde, et täpselt 4 aasta eest oli minu elupaigaks Valencia. Päike paistab seal enam kui 300-l päeval aastas, mõnus boogie vaib ja söök, mis viib keele alla. Paellast olen ma juba kirjutanud, aga sel korral võtan lastega ette tapased. Jah, Sa lugesid õigesti, peakokk…

Oma elu esimesed 18 aastat elasin ma väikeses 12 korteriga kortermajas. Samasugune, kuid kollane maja oli vaid paari meetri kaugusel. Paarikümne meetri kaugusel asus lasteaed ja esimesed 2 klassi. Vaid paarsada meetrit edasi asus mõnus sadam koos muuliga ja mõnus liivarand võrkpalli väljaku ning ühe pisikese puidust mängutarekesega. Ja mis…

Mida lihtsam, seda lõbusam, eks?  Mis oleks … kui mõni asi oleks lihtsam kui Sa arvad. Minu pisike kahe nublu ja ühe pika noormehega pere nõuab vaikimisi igal õhtul õhtusööki. Ja lõunasööki. Ja hommikusööki. Ning muidugi snäkke, ärgem unustagem snäkke!  Võiksin selle nõudmise juustusaiade ja pelmeenidega lahendada, aga see pole…